Polüneeslased on etnolingvistiline rühm, mis koosneb tihedalt seotud etnilistest rühmadest, mis on pärit Polüneesiast. Polüneesia hõlmab Vaikse ookeani Polüneesia kolmnurga saari.[1] Arvatakse, et polüneeslaste esivanemad tulid Vaikse ookeani saartele suurte merekõlblike kanuudega Indoneesiast ja Filipiinidelt umbes 1000 eKr.[2] Rühm on osa suuremast austroneesia etnolingvistilisest rühmast. Polüneeslased räägivad polüneesia keeli, mis on austroneesia keeleperekonna okeaania alamperekonna haru. Polüneeslastest on enim maoore ning neile järgnevad samoalased, põlishavailased, tahitilased, tongalased ja Cooki saarte maoorid.
2012. aasta seisuga elas maailmas hinnanguliselt 2 miljonit etnilist polüneeslast. Valdav enamus elab iseseisvates Polüneesia rahvusriikides (Samoa, Niue, Cooki saared, Tonga ja Tuvalu) või moodustavad vähemused sellistes riikides nagu Austraalia, Tšiili (Lihavõttesaar), Uus-Meremaa, Prantsusmaa (Prantsuse Polüneesia ning Wallis ja Futuna) ja Ameerika Ühendriikides (Hawaii ja Ameerika Samoa), samuti Briti ülemereterritooriumil Pitcairni saartel.
Polüneeslastel on suurepäraste meresõitjate maine, sest nad on asustanud teineteisest nii kaugel asuvaid saari nagu Hawaii, Lihavõttesaar ja Uus-Meremaa.[3] Polüneesia elanikud sooritasid selliseid reise, kasutades kanuusid ja iidseid navigeerimisoskusi, mille hulgas on tähtede, hoovuste, pilvede ja lindude liikumise lugemine.[4] Polüneeslased on neid navigeerimisoskusi edasi õpetanud põlvest põlve.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Polynesian". ScienceDirect. Vaadatud 4. oktoobril 2024.
- ↑ "Wayfinders: Polynesian History and Origins". PBS. Vaadatud 4. oktoobril 2024.
- ↑ "High-precision radiocarbon dating shows recent and rapid initial human colonization of East Polynesia". Proceedings of the National Academy of Sciences. Vaadatud 4. oktoobril 2024.
- ↑ "Early Polynesian Voyagers". University of Hawai‘i. Vaadatud 4. oktoobril 2024.